Jahikoerad Eestis
Terviklik ülevaade Eestis kasutatavatest jahikoeratõugudest, nende omadustest ja jahipidamisel kasutamisest
Sisukord
Mis on jahikoer ja miks ta oluline on?
Jahikoer on spetsiaalselt jahipidamiseks aretatud koeratõug, kelle instinktid, kehaehitus ja iseloom on kujundatud aastatuhandete jooksul inimese kõrval töötamiseks. Eestis on jahikoeral jahipidamises keskne roll – ilma hea koerata jääb paljude ulukite küttimine oluliselt keerulisemaks.
Eesti Kennelliidu andmetel on Eestis ametlikult lubatud kasutada üle 30 erineva jahikoeratõu. Iga tõug on spetsialiseerunud kindlat tüüpi jahile: mõni töötab põdra või karu peal, teine otsib linde, kolmas jälitab jänest ja neljas ronib urgu rebasele või kährikule järele.
Jahieeskirja kohaselt on Eestis jahil lubatud kasutada ainult Eesti Kennelliidu kinnitatud nimistus loetletud koeratõuge. Koeral peab olema kehtiv tõutunnistus või registreerimistunnistus.
Jahikoerte klassifikatsioon
Jahikoeri liigitatakse mitmel viisil. Rahvusvaheline Koerakasvatajate Föderatsioon (FCI) jagab koeratõud kümnesse rühma, millest mitmed hõlmavad jahikoeri. Eesti jahimehed kasutavad aga peamiselt praktilist jaotust, mis lähtub koera tööviisist jahil.
Kõige olulisem eristus on peatavad ja ajavad koerad. Peatavad koerad (eelkõige laikad) hauguvad ainult siis, kui näevad ulukit – jälge jälitades on nad vaiksed. Ajavad koerad (hagijad) seevastu hauguvad juba uluki jäljel, sundides saaklooma liikuma küttide suunas.
Peatavad koerad – laikad
Laikad on Eestis ühed populaarseimad jahikoerad, eriti põdra- ja karujahil. Need on püstkõrvalised, tugevad ja iseseisvad koerad, kes on pärit põhjaalade jahitraditsioonidest. Laika leiab uluki üles, seisab selle puu alla või kinni ja annab haugumisel jahimehele märku.
Lääne-Siberi laika
Aretatud hantide ja manside jahilaikadest. Keskmist ja üle keskmise kasvu koer, tasakaalukas ning hea orienteerumisega. Isased 54–60 cm, emased 2 cm madalamad. Karvkate valge, hundihall, laiguline või ruuge.
Vene-Euroopa laika
Pärit Komi ja Udmurdi tõututest jahilaikadest. Elav ja hästi arenenud orienteerumisvõimega. Isased 52–58 cm. Eelistatum värvus on mustvalge kirju.
Ida-Siberi laika
Evengi kohalikest tõututest jahilaikadest aretatud tõug väga tugeva jahiinstinktiga. Suurim laikadest: isased 55–64 cm. Hundihall, must või pruun.
Soome püstkõrv
Väikest kasvu aga väga energiline lindu haukuv jahikoer. Julge ja iseseisev – teda ei saa sundida kuulekusele. Isased 44–47 cm. Punane karvkate.
Karjala karukoer
Keskmise suurusega, tugeva luustiku ja lihaseline. Veidi umbusklik, kuid tasakaalukas, eriti hästi arenenud haistmine. Must või mustvalge. Isased ~57 cm.
Norra hall põdrakoer
Tüüpiline püstkõrvaline ruutja kehaehitusega tõug. Julge, tarmukas ja kartmatu – kasutatakse ainult põdrajahil. Isased ~52 cm. Hall karvkate.
Linnukoerad ja setterid
Linnukoerad on jahikoerte seas tõeline aadel – elegantsed, kiired ja suure-pärase haistmisega tõud, kes on loodud lindude leidmiseks ja seismiseks. Leides linnu, jääb linnukoer tardunud asendisse – „seisma“ – mis annab jahimehele märku saagi asukohast. Eestis kasutatakse linnukoeri peamiselt metsise-, tedre- ja pardijahil.
Saksa karmikarvaline linnukoer
Üks vanimaid jahikoeratõuge, tuntud juba Vana-Rooma ajast. Tugev kaitserefleks, iseloomulik habe ja vuntsid. Isased 60–68 cm. Kohvipruun erinevates varjundites.
Saksa lühikarvaline linnukoer
Kõrge eeskehaga ja proportsionaalse kehaehitusega, tasakaalukas ning väga liikuv. Isased 62–66 cm. Kohvipruunilaiguline.
Pointer
Aretatud Inglismaal 18. sajandil. Lühikarvaline, julge ja energiline. Liigub jahil kiire galopiga. Isased 57–65 cm. Laiguline – punane, kollane, pruun või must.
Iiri setter
Elegantne ja energiline koer tumepunase poleeritud karvkattega. Otsib saaklooma kiire galopiga, seisab linnu ees püsti. Isased 57–66 cm.
Inglise setter
Elegantse välimusega kuivtugeva kehaehitusega koer. Leebe ja heatahtlik inimeste vastu. Isased 56–64 cm. Valge, mustade, kollaste või oranžide täppidega.
Veimari linnukoer
Salapärase päritoluga tugev ja jõuline koer, aretatud üle 100 aasta ristamata. Hõbedane või hiirehall. Meelsasti töötab vees. Isased 59–70 cm.
Hagijad – ajujahi spetsialistid
Hagijad on aretatud ulukite jälitamiseks ja häälega ajamiseks. Leides jälje, hakkab hagijas kilkama, mis annab nii jahimeestele kui ulukile suuna. Ajujahil sunnivad hagijad ulukeid liikuma küttide suunas. Eestis on hagijaid kasutatud sajandeid ja just siin on aretatud ka oma kohalik tõug – eesti hagijas.
Eesti hagijas
Eesti oma tõug, aretatud kohalike hagijate ristamisel beagle’i, foxhoundi ja Šveitsi hagijatega. Alla keskmist kasvu (isased 45–52 cm), tugev ja kuiv kehaehitus. Ülekaalus mustalaiguline kõrbpiirdega värvus.
Vene hagijas
Üks vanemaid jahikoeratõuge, tuntud Venemaal juba XII sajandist. Meenutab välimuse poolest hunti – kõrge eeskeha, madalale hoitud pea. Isased 58–68 cm.
Vene laiguline hagijas
Aretatud vene hagija ja inglise foxhoundi ristamisel. Tugev kehaehitus, isased 58–68 cm. Mustalaiguline kõrbpiirdega, valged jalad ja kõht.
Läti hagijas
Lätis kuramaa hagijast ja beagle’ist aretatud tõug. Kompaktne ja alla keskmist kasvu (isased 43–48 cm). Must karvkate kõrbpiirdega. Hea ajujahi koer.
Urukoerad – taksid ja terjerid
Urukoerte peamine ülesanne on töö maa-aluses urus: nad ronivad rebase, kähriku või mägra urgu sisse ja kas ajavad uluki välja või peavad teda kinni kuni jahimees kohal on. Urukoeralt nõutakse julgust, kartmatust ja väikest kasvu. Eestis on urukoerad asendamatud eelkõige rebase- ja kährikujahil.
Taksid
Saksamaal 17. sajandist aretatud klassikalised urukoerad. Madalakasvulised, pika kehaga, aga kompaktsed ja julged. Kolm karvkatte varianti: lühi-, pika- ja karmikarvaline. Isased 22–27 cm.
Foksterjer
Inglismaal aretatud temperamentne ja julge terjer. Alati pingsa tähelepanuga, kiire. Karm- või siledakarvaline. Isased 35–40 cm. Valdavalt valge, musta ja ruuge laikudega.
Saksa jahiterjer
Foksterjeri, uelsi terjeri ja leiklandi terjeri ristamisel saadud universaalne jahikoer. Tugev, vastupidav ja kartmatu. Isased 32–40 cm. Must või tumepruun ruugete piiretega.
Retriiverid ja spanjelid
Retriiverid ja spanjelid on jahikoerte seas kõige leebema iseloomuga tõud. Retriiveri põhitöö on lastud saagi – eelkõige lindude – leidmine ja jahimehele toomine. Spanjelid seevastu ajavad linde lendu ja otsivad saaki tihedatest võsadest. Mõlemad rühmad armastavad vett ja on suure-pärased veelinnujahil.
Labradori retriiver
Tugev ja kompaktne veelinnu koer, suure-pärase haistmisega. Armastab vett, tundliku suuga. Heatahtlik ja kuulekas. Isased 56–61 cm.
Kuldne retriiver
Sümmeetriline ja tasakaalukas, kaasasündinud töövõimega. Toob kätte lastud linnu, jänese ja muu väikese saaklooma. Isased 56–61 cm. Kuldne või kreemikas.
Inglise cockerspanjel
Rõõmsa iseloomuga, alati liputava sabaga koer. Ajab linde lendu ja ei karda pakse tihnikuid. Isased 39–40 cm. Mitmesugused värvused.
Jahikoera koolitus ja katsetamine
Jahikoera koolitus algab kutsikapõlves ja jätkub kogu koera eluea jooksul. Eestis korraldatakse jahikoertele mitmesuguseid jahikatseid, kus hinnatakse koera jahiomadusi looduslikel tingimustel. Katsete eeskirjad on välja töötanud Eesti Kennelliit.
Levinumad katsed Eestis on verejäljekatse (500–600 m kunstlikul jäljel), hagijate jahiomaduste katse, seisukoerte katse, metssea leidmise katse piiratud alal ning kopra leidmise katse looduslikest urgudest. Katsed on olulised nii aretusvalikute tegemisel kui ka koera tööomaduste tõestamisel.
Jahikoerte tõuühing koondab Eestis tegutsevaid jahikoerte kasvatajaid ja korraldab tõunäitusi, jahikatseid ning koolitusi. Liituda saavad kõik, kes soovivad panustada jahikoerte aretamisse ja edendamisse.
Kuidas valida õige jahikoer?
Õige jahikoera valimine sõltub eelkõige sellest, millist jahti plaanid pidada. Põdra- ja karujahiks sobivad laikad, jänesejahiks hagijad, linnujahiks setterid ja linnukoerad ning uru tööks taksid ja terjerid. Arvestada tuleb ka oma elustiiliga – energilised laikad ja terjerid vajavad palju liikumist ja tööd, samas kui retriiverid ja spanjelid kohanevad paremini ka pereeluga.
Oluline on valida tõupuhas koer usaldusväärselt kasvatajalt, kes tegeleb koerte jahiomaduste arendamisega. Koera sobivust jahiks näitab edukalt sooritatud jahikatse, mis tõestab koera loomulikke tööinstinkte. Lisatäht jahikoerte tõugude ja kasvatajate kohta leiab Tunnekoera.ee veebilehelt.
Allikad: Eesti Kennelliit, Eesti Jahikoerte Tõuühing | Tunnekoera.ee – Jahikoerad