Metsis: vana männiku salapärane mängulind
Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Eesti metsade üks väärikamaid linde. Ta ei ole lihtsalt suur kanaline, vaid terve elupaiga märgilind: kui metsisel läheb hästi, on metsas tavaliselt säilinud ka vanu männikuid, mustikavarsi, vaikseid rabaservi ja rahulikke mängupaiku.
Euroopa suurim kanaline
Metsis on Euroopa suurim kanaline. Isaslind ehk metsisekukk on emaslinnust märksa suurem ja tumedam. Kukel on läikiv tume sulestik, rohekas metallhelk rinnal, punased kulmud ning suur saba, mille ta mängu ajal lehvikuna laiali lööb. Metsisekana on tagasihoidlikumalt pruunikirju, mis aitab tal pesal ja poegadega liikudes paremini varjuda.
See tugev erinevus isas- ja emaslinnu vahel on metsise puhul väga silmatorkav. Kukk on metsas tähelepanuväärne kuju, kuid kana edu sõltub pigem märkamatuks jäämisest.
Elupaik: vana männik ja mustikarikas metsaalune
Metsis on tugevalt seotud vanade okasmetsadega, eriti üle 80 aasta vanuste männikutega. Eestis sobivad talle hästi rabade servad, rabasaared, puisrabad ja mustikased männimetsad. Oluline ei ole ainult puude vanus, vaid kogu metsa struktuur: piisavalt avarust liikumiseks ja lendu tõusmiseks, maapinnal varju pakkuv taimestik ning toiduks sobivad marjad, võrsed ja putukad.
Tihe noor mets metsisele hästi ei sobi. Suure linnuna vajab ta ruumi ning pesakonnad vajavad soojemaid, valgusküllasemaid kohti, kus leidub putukaid ja mustikat. Just seetõttu on metsise kaitses nii tähtis mõelda mitte üksikule puule, vaid tervele maastikule.
Metsisemäng: kevadine vaikuse rituaal
Metsise kõige tuntum käitumine on kevadine mäng. Tavaliselt algab mänguperiood varakevadel ja kestab aprilli-mai suunas. Kuked kogunevad traditsioonilistesse mängupaikadesse, kus nad võtavad sisse oma kohad, ajavad saba lehvikusse ja esitavad vaiksete, kuid iseloomulike häälitsustega mängulaulu.
Metsisemäng on õrn nähtus. Kui mängupaika pidevalt häirida, võib see lindude käitumist muuta või mängupaiga väärtust vähendada. Seetõttu tuleb teadaolevates metsise mängupaikades liikuda väga ettevaatlikult ning kevadisel ajal neid paiku võimalusel üldse vältida.
Mida metsis sööb?
Metsise toit sõltub aastaajast. Talvel sööb ta peamiselt männiokkaid ning ka pungasid. See on kare toit, mille seedimiseks neelab metsis väikseid kivikesi ehk gastroliite. Need aitavad lihasmaos toitu peenestada, mistõttu võib metsiseid näha ka kruusateedel kivikesi otsimas.
Kevadel ja suvel muutub menüü mitmekesisemaks. Süüakse võrseid, lehti, marju ja seemneid. Metsisetibudele on esimestel elunädalatel väga tähtsad putukad, sest kasvav poeg vajab valgurikast toitu. Mustikakasvukohad on pesakondadele eriti olulised: sealt leiavad pojad nii varju kui ka putukaid ning hiljem mustikalehti ja marju.
Pesitsemine ja pojad
Metsisekana teeb pesa maapinnale, tavaliselt varjulisemasse kohta. Kurnas võib olla mitu muna ning pojad kooruvad varasuvel. Nagu paljudel kanalistel, on pojad pesahülgajad: nad liiguvad emaga kaasa üsna varsti pärast koorumist. Esimesed nädalad on siiski väga ohtlikud, sest külm ja vihmane ilm, kiskjad ning häiringud võivad pesakonna edukust tugevalt mõjutada.
Emaslinnu roll on metsise eluringis keskne. Kukk mängib ja paaritub, kuid poegade eest hoolitseb kana. Seetõttu on pesitsusaegne rahu metsas metsise jaoks otsustava tähtsusega.
Seisund Eestis
Metsis on Eestis II kaitsekategooria looduskaitsealune liik. See tähendab, et tegu ei ole tavalise jahilinnuga, vaid liigiga, kelle elupaigad ja mängualad vajavad teadlikku kaitset. Ajalooliselt on metsise arvukust mõjutanud nii küttimine, metsade muutumine, kuivendus, raied kui ka pesi ja poegi ohustavad kiskjad.
Eestis leidub metsist Mandri-Eesti sobivates elupaikades, kuid tema hea käekäik sõltub vanade männikute ja rahulike rabaservade säilimisest. Metsise puhul on eriti tähtis, et mängupaigad ei jääks isolatsiooni ning nende ümber säiliks piisavalt sobivat metsa.
Mida inimene saab teha?
Metsise kaitsmine algab teadmisest, et kõik metsad ei ole tema jaoks ühesugused. Vana, valgusküllane ja mustikarikas männik on hoopis teistsuguse väärtusega kui tihe noorendik. Kevadisel mänguajal tuleks vältida teadaolevate mängupaikade lähedal liikumist, müra ja muid häiringuid. Samuti on oluline, et metsamajanduses arvestataks püsielupaikade ja liikumiskoridoridega.
Jahimehe ja looduses liikuja jaoks on metsis meeldetuletus, et metsa väärtus ei seisne ainult puidus ega saagis. Mõni mets peab jääma piisavalt vaikseks ja vanaks, et seal saaks kesta ka mäng, mida inimene näeb harva, kuid mille olemasolu ütleb palju kogu metsa tervise kohta.
Kokkuvõte
Metsis on vana männiku lind: suur, ettevaatlik, paigatruu ja tundlik. Tema kevadine mäng on Eesti looduse üks erilisemaid vaatemänge, kuid just selle erilisuse pärast vajab ta rahu. Kui hoiame vanu männikuid, mustikarikkaid metsaaluseid ja vaikseid rabaservi, hoiame ka metsise võimalust jääda Eesti metsade loomulikuks osaks.